8th International Conference of the EACL: History of Literature as a Factor of a National and Supranational Literary Canon

Event title (long): 
EVKA VIII RAHVUSVAHELINE KONVERENTS / 8th INTERNATIONAL CONFERENCE OF THE EACL
“Kirjandusajalugu kui rahvusliku ja rahvuseülese kirjanduskaanoni kujundamise tegur” / “History of Literature as a Factor of a National and Supranational Literary Canon”
City: 
Tartu
Country: 
Estonia
Organizer: 
Estonian Association of Comparative Literature (EACL)
Closing date for submissions: 
29 April, 2009
Event dates: 
26.09.2009 - 29.09.2009
Contact: 
Prof. Jüri Talvet: talvet@ut.ee

Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon (EVKA) / Estonian Association of Comparative Literature (EACL)

EVKA VIII RAHVUSVAHELINE KONVERENTS / 8th INTERNATIONAL CONFERENCE OF THE EACL

“Kirjandusajalugu kui rahvusliku ja rahvuseülese kirjanduskaanoni kujundamise tegur” / “History of Literature as a Factor of a National and Supranational Literary Canon”

Tartu Ülikool, Tartu, 27. – 30. september 2009 / Tartu University, Tartu, Estonia, 27 to 30 September 2009

EVKA, Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool, Ülikooli 17, Tartu 50090,  EESTI / EACL, Tartu University, Comparative Literature, Ülikooli 17, TARTU 50090, ESTONIA

Tel. (372-7) 375-350, 375-223
Fax. (372-7) 375-350;
E-mail: talvet@ut.ee,

Korraldav toimkond/Organizing Committee: Jüri Talvet (esimees/chairman), Tiina Aunin, Tiina Kirss, Luule Epner, Rein Veidemann,  Kersti Unt, Pilvi Rajamäe, Jaak Tomberg, Marja Unt

Konverentsi sponsorid/Sponsored by: Eesti Haridus- ja teadusministeerium / Estonian Ministry of Education and Science
Eesti Kultuurkapital / Estonian Cultural Endowment

EVKA 8. rahvusvaheline konverents “Kirjandusajalugu kui rahvusliku ja rahvuseülese kirjanduskaanoni tegur” seab tähelepanu keskpunkti kirjandusajaloo tähenduse ja funktsiooni nii minevikus kui ka tänapäeval. Rööbiti teaduste arenguga said kirjandusajalood alates XIX sajandi keskpaigast oluliseks teguriks rahvusteadvuse kujundamises, nagu ka rahvusvahelise vaimuvälja  orienteerimises. Täiendades ajaloodiskursusi, üritasid kirjanduslood kokku võtta iga rahvuse kirjanduse peaetapid ja suurimad saavutused. Kirjanduse polüfunktsionaalsus (filosoofia, sotsioloogia, esteetika, psühholoogia, ideoloogia jm) tingis kirjandusajalugude erilise ülesande ühiskondade ja nende kultuuri mõtestamisel. Samal põhjusel on erinevate ühiskondade ametlik ideoloogia kirjandusajalugusid paljudel ajalooperioodidel oma tugeva kontrolli all hoidnud ja neid ka poliitilistes huvides manipuleerinud.

Konverentsi ettekannetest ja diskussioonidest oodatakse vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Missugune on olnud kirjandusajalugude roll maailma erinevates kultuuripiirkondades, läänes ja idas, suurtes ja väikestes kultuurides? Missuguseid kirjandusajalugusid rahvuslikud kultuurid on olnud võimelised looma: kas üksnes rahvuslikke või ka rahvuseüleseid (regionaalseid, globaalseid)? Kui mõnes kultuuri rahvuslikud kirjandusajalood puuduvad, siis mis vahendite abil on rahvuslik eneseteadvus oma kirjandust assimileerinud? Kui rahvusel puudub ”isiklik” maailmakirjanduse ajalugu, siis mis on seda asendanud maailmakirjanduse vastuvõtu ja hinnangu protsessis?
  • Mis osa on koolide kirjandusõpikute ”rahvuslikul kirjanduslool” ja ”maailmakirjanduslikul esindusel” rahvusliku kirjanduskaanoni tõlgendamises ning välismaise kirjanduskogemuse assimileerimises?  
  • Kuidas on erinevates kultuurides suhestunud kirjandusajalugude teooria ja nende loomise praktika? Mis määral on teooria lähtunud olemasolevast rahvuslikust kirjandusajalugude praktikast?
  • Kuidas on rahvuslikud kirjandusajalood suhestunud maailmakirjanduse retseptsiooniga ja tõlkelooga rahvuskultuuris?

Kas rahvuslikud kirjanduslood on eranditult loodud rahvuskultuuri ”seest”, rahvuse emakeeles, või on ka rahvuse kirjanduslugusid, mis on loodud ”väljast”, välismaiste autorite poolt või ”piirilt” (näiteks paguluses kirjutatud kirjanduslood)? Kuidas need erinevad nägemused rahvuse kirjandusest omavahel suhestuvad?       

  • Kas kirjandusajalugusid võiks käsitleda „suurte narratiividena“, mida postmodernistlik teooria on püüdnud lagundada? Kui rahvuslikud kirjandusajalood on tänapäeval aegunud, siis mis vahendite abil rahvus üldse saaks kirjandust kui protsessi oma teadvuses assimileerida? Kas taolisel assimileerimisel on üldse mõtet?
  • Kuidas on kirjandusajalugude loomise protsessis suhestunud ideoloogilis-kultuurilised „keskused“ ja  „perifeeriad“? Kas ”keskustes” loodud kirjandusajalood rahuldavad ”perifeeriat”? Mis määral rahuldab ”rahvusvaheline” kirjanduslugude teooria rahvuslike kirjanduslugude vajadusi?
  • Feministlik kultuurikriitika on tugevasti õõnestanud senise ajalookirjutuse vundamenti sel põhjusel, et naise ajalooline roll on selles oluliselt kõrvale jäetud. Kas samal põhjusel tuleks ümber kirjutada ka senised kirjandusajalood?
  • Mis rolli on kirjandusajalood mänginud rahvusliku kirjandusklassika kaanoni ümberehitamisel viimasel poolesajal aastal?
  • Kuidas projitseerub rahvuslik kirjandusajalugu ”väljapoole” rahvuse ja rahvuskeele piire? Mis osa on selles (tõlkelistel) kirjandusajalugudel?
  • Kas kirjandusajalugudes on üldse võimalik saavutada stiili- ja kontseptsiooni ühtsust? Kas kirjandusajalugu saaks vältida ideologiseeritust või sotsiaalset platvormi? Kas on võimalik võrdlev kirjandusajalugu – so ulatusliku kultuuripiirkonna (Euroopa, maailma) kirjanduse ajalugu, mis ei oleks üksikute rahvuskirjanduste ajalugude või üksikute autorikäsitluste pelk kokkupanu? Missugusena näeb teooria nö ideaalset kirjandusajalugu ning mis on takistanud reaalsuses selliste loomist?

 

The 8th International Conference of the EACL “History of Literature as a Factor in a National and Supranational Literary Canon” will focus on the meaning and the function of histories of literature in the past and in the present. In parallel with the progress of science from the middle of the 19th century, literary histories came to be an essential factor in the formation of national conscience, as well as a means of orientation in the international field of culture. Complementing history discourses, literary histories endeavoured to assemble the main epochs and achievements of a national literature. Literature’s polyfunctionality (its aspects of philosophy, sociology, aesthetics, psychology, ideology, etc.) has conditioned literature’s special role in making societies conscious of themselves and their culture. For the same reason the official ideology of different societies, in certain periods of history, has kept literary histories under its strong control and has also manipulated them in political interests.

Conference papers and academic discussion are expected to provide answers to the following questions:  

  • What has been the role of literary histories in different cultural regions of the world, in West and in East, in great and small cultures? What kind of literary histories have been created in national cultures: have they been exclusively national or are they also supranational (regional, universal)? If in some cultures national literary histories are missing, what have been the means by which national self-conscience has assimilated literature? If a nation does not possess its own histories of world literature, by what have they been replaced in the process of the reception and evaluation of world literature?
  • What has been the role of “national literary history” and “presentation of world literature” of school textbooks in the interpretation of a national literary canon and in the national assimilation of international literary experience? 
  • How the theory of literary histories has been related to the practical creation of literary histories in different cultures? To what extent has theory taken into account the existing practice of writing national literary histories?
  • How have national literary histories been related to the reception of world literature and national translation history? Have national literary histories been created exclusively from “inside” a national culture, or are there also national literary histories written from “outside” (by foreign authors) or “border” (e g literary histories written in emigration)? How are these different visions interrelated?
  • Can literary histories be interpreted as ”grand narratives”, which postmodern criticism has tried to subvert? If national literary histories in our days have become obsolete, by what means a nation then could assimilate in its conscience literature as a process? Is such an assimilation meaningful at all?
  • How have ideological-cultural ”centres” and ”peripheries” been interrelated in the process of creating literary histories? Do literary histories created in the “centres” satisfy the “peripheries”? To what extent does “international” theory on literary histories meet the needs of creating “national” histories of literature?
  • Feminist cultural criticism has been strongly critical of the existing foundations of history writing, on the ground that woman’s historical role has been largely ignored. Should the existing histories of literature be rewritten on the same ground?
  • What role have literary histories played in rebuilding the canon of literary “classics” of national literatures during the last half-century?
  • How has national literary history been projected to ”outside”, beyond the borders of a nation and its language? What part have (translated) literary histories playd in it?
  • Can a stylistic and conceptional unity be achieved in literary histories at all? Can a literary history evade an ideological or social platform? Is a comparative literary history of a larger region (Europe, world) possible beyond compilations of national literary histories or thematic treatises? How does theory envisage an “ideal literary history” and what factors have been obstacles to the practice of creating such a literary history? 

 

Konverentsi peamine töökeel on inglise keel, kuid ettekandeid võib teha ka prantsuse, hispaania ja saksa keeles. Sel juhul tuleb esitada (hiljemalt 15. septembriks 2009) ettekande ingliskeelne kokkuvõte (1-2 lk), mis kuulajaile laiali jagatakse. Konverentsi ettekandeid kohapeal ei tõlgita.
Konverentsi ettekande ülemkestus on 20 minutit. Konverentsi osavõtuavaldus tuleb saata korraldavale toimkonnale hiljemalt 30. aprilliks 2009. See peab sisaldama ettekande lõpliku pealkirja, andmed ettekandja kohta ja ettekande lühikirjelduse (250 – 300 sõna). Konverentsi ettekanded avaldatakse EVKA rahvusvahelise aastakirja “Interlitteraria” erinumbris (15, 2010).
28. septembri õhtul toimub konverentsi pidulik avamine, kus ühtlasi esitletakse “Interlitteraria” uut numbrit (14, 2009). Konverentsi tööpäevad on 28., 29. ja 30. september 2009.

 

The main working language of the conference will be English but papers can also be presented in French, Spanish and German.  In the latter cases, a summary of one to two pages in English should be mailed to the organizers by Sept 15, 2009. The summary will be made available to the participants during the conference. There will be no translation of the papers at the conference.
The deadline for submitting the application form, containing the final title of a 20-minute paper and a 250 – 300 word abstract, is April 30, 2009. All participants who have returned their application form on time and whose abstract has been accepted will receive an official invitation to the conference issued by the University of Tartu. The papers of the conference will be published in the monographic number of the annual journal of the EACL, Interlitteraria (15, 2010).
The conference fee is 50 Euros, payable to the secretary of the ECLA, Mrs. Kersti Unt, at the registration of the conference. The registration fee will cover lunches provided for the participants during the conference (Sept 28, 29, 30). As a rule, it is expected that the participants themselves pay for their accommodation in Tartu. Only exceptionally, organizers may consider covering, entirely or partly, the accommodation costs of participants who come from countries with hard currency difficulties. Organizers will gladly assist with reservations (the prices vary from 25 to 80 Euros per night).
There will be a cultural programme for the conference participants: a walking tour in Tartu (and hopefully in Tallinn), visits to museums, the theatre, etc.
Efforts will be made by the organizers to meet the participants from foreign countries at the Airport or the Passengers’ Port of Tallinn and to assist with the transfer to Tartu (2,5 hours by bus) where they will be met at the bus or railway station. In any event, it is also not too expensive to take a taxi from the Tallinn Airport or Tallinn Passengers’ Port to the coach station.
Participants from a number of countries (USA, Canada, most European countries, etc) can enter Estonia without a visa. We advise the participants from more distant countries (in Asia, Latin-America, Africa), in case there is no Estonian embassy or consular office in their native country, to obtain the Estonian visa either from some of the neighbouring countries or from the Estonian embassy in Stockholm, Helsinki or Copenhagen, on the way to Estonia. Unfortunately, the Estonian visa cannot be obtained upon crossing the border of Estonia.


For the weather conditions in Tartu, look at international weather broadcasts for Stockholm, Helsinki and St.-Petersburg. Their temperatures mostly coincide with those of Tartu.

The official opening dinner of the Conference, with the presentation of “Interlitteraria” 14, 2009, will take place on the evening of Sept. 28. Full conference working days are Sept. 28, 29 and 30, 2009.
Please e-mail to Prof. Jüri Talvet talvet@ut.ee, or send the application form via regular mail to Prof. Jüri Talvet, Department of Comparative Literature, Tartu University, Ülikooli 17, Tartu 50090, Estonia.


8th International Conference of the EACL
“History of Literature as a Factor in a National and Supranational Literary Canon”
Tartu University, Sept. 27 - 30, 2009

Application Form

 

First name(s):                                           Surname:

Full address, (including telephone, fax and E-mail):

 

Institutional affiliation:

Position title(s):

Title of the conference paper:

 
A short abstract of the paper (200-300 words):

 

 

 Date

Signature:

AttachmentSize
8INTERNATConference.doc57.5 KB